Eesti Vabariigi algust loetakse 24. veebruarist 1918. aastast. Miks just sellest päevast? Missugused ajaloosündmused ja keerdkäigud tegid Eesti iseseisvumise võimalikuks ning kes olid need inimesed, kes Eesti riigi lõid?
1917. aasta lõpuks oli eesti vaimse eliidi hulgas arutlusaineks idee rahvuslikust iseseisvusest. Kujutlus riigist, mida ei juhi mitte sakslased ega venelased, vaid eestlased ise, ei olnud küll ehk kõigile üheselt selge, aga ahvatlev ometi...
1918. aasta novembrikuu lõpul tormasid punaväed taasliitma Venemaaga endise tsaaririigi iseseisvunud rahvaid. Puhkesid võitlused, mis Eesti ajalukku on läinud Vabadussõjana. Ilmasõjast väsinud rahvale oli uus sõda ootamatu ja esialgu vabatahtlikke nappis.
See polnud koolipoiste ja ohvitseride piknik, arvas sõjaajaloolane Hannes Walter Vabadussõjast kõneldes. Oli raskeid lahinguid ja kaotusi ning suur tähendus oli ka Inglise sõjalaevastiku ja Soome vabatahtlike abil.
Te läksite tulle ja tõite vabaduse - ütleb kiri ühel Cesises asuval mälestusmärgil. Võidukaid lahinguid Landeswehriga tähistame tänapäeval Võidupühaga. Mis tegelikult tookord toimus?
1919. aastal Vabadussõja ajal puhkes Saaremaal mäss. Mis oli verise ja ohvriterohke vastuhaku põhjus? Selle sündmuse tõlgendused olid pikka aega vastuolulised.
Tartu oli 1919. aasta lõpust kuni 1920. aasta veebruarini kõige tähtsam linn Eesti poliitilises elus. Kõik Eesti-Vene rahuläbirääkimistel tehtud suured otsused ja pisiseigad - sageli pentsikud või koguni naljakad - koondusid siia.
Oli aeg, mil meie väikesel kodumaal oli käibel kaheksa seaduslikku raha. Samal ajal liikus Eesti kaudu idast läände vagunite viisi puhast kulda. Kuld on õilis metall, kuid tema läheduses võib toimuda nii mõndagi...
Eesti riik jagas maa neile, kes seda harida tahtsid. Eestlane oli töökas, õpihimuline ja usin oma talu rajama. Maaelu edenes suurte sammudega. Eesti maastikus on tollase töö jäljed veel selgesti näha.
Maaseadus jagas endised mõisamaad range korra järgi nii, et tekkis üle 50 000 uue talukoha. Parema toimetuleku tagas elavnev ühistegevus. Paljud mõisasüdamed anti eriliste teenete eest Vabadussõja silmapaistvatele juhtidele.
Riigipiir on Eesti jaoks algusest saadik probleeme tekitanud. 1920. aastate alguses oleks lõunapiiri pärast Eesti ja Läti vahel peaaegu sõjaks läinud. Palju valvamist oli ka põhjarannikul, kus piiritus omanikke kippus vahetama. Idapiiril on ikka sündmusi ja sekeldusi toimunud...
Euroopa kaart muutus Esimese maailmasõja järel varasemast kirjumaks, sest seniste riikide kõrvale oli tekkinud hulgaliselt uusi rahvusriike. Rahu ja sõltumatuse tagamiseks loodi Rahvaste Liit, kuhu Eestigi liikmeks võeti. Riigid määratlesid oma kodanikkonna ja kutsusid rahvuskaaslasi koju. Eestisse saabus kümneid tuhandeid optante.
Eestiaegsed ilusad ja turvalised koolimajad on tänaseni hinnas nagu ka eestiaegne haridus. Pole veel sadat aastatki möödas ajast, mil Eesti haritlaskond suhtles ja kirjutas saksa või vene keeles. Au ja kiitus neile, tänu kellele üks esimesi omariikluse reforme oli üleminek eestikeelsele õpetusele kõigis kooliastmetes.
Euroopa majandus oli Esimese maailmasõja lõppedes üsna keerulises seisus. Nii ka Eestis - tööstushooned olid varemetes, transiitveod ei toiminud. Ometi suudeti mõne esimese rahuaastaga majanduselule alus rajada. Tähtis samm oli oma raha väärtuse kindlustamine ja juhtiv osa neis protsessides oli riigimees Otto Strandmanil.
Politsei kui korravalvur on igas riigis vajalik. Ta peab olema autoriteetne ametiisik. Millised olid korravalvurid ja kuidas olid lood turvalisuse ja korraga Eestis üle 80 aasta tagasi?
1. detsember 1924 andis noorele Eesti riigile veel ühe raske kogemuse: kommunistide relvastatud mässukatse. Selle mahasurumine ei võtnud küll palju aega, kuid ohvreid oli mõlemal poolel. Riik tegi sündmusest omad järeldused.
Iseseisvuse esimestel aastatel sai selgeks, et riigi ja inimeste kodude kaitset ei saa ainuüksi sõjaväe või politsei hooleks jätta. Vabatahtliku liikmeskonnaga Kaitseliidus nähti organisatsiooni, mille toimimine on tõhus ja ülalpidamine odav. Ometi on ka Kaitseliidu ajaloos olnud nii tõuse kui mõõnu.
Iga riigi jaoks on oluline, missugune on tema lipp ja vapp ning millised näevad välja rahatähed tema kodanike taskutes. Eesti riiklike sümbolite kujunemislugu on üsna värvikas ja värve selles loos on kaugelt rohkem kui kolm.
1925. aastal jõustus Eestis vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus. See oli samm, mis võimaldas toimekat ja turvalist olemist siia erinevatel aegadel tulnud või sattunud muulastele. Kuidas elasid sõjaeelses Eesti Vabariigis rannarootslased, juudid, baltisakslased ja venelased?
Kuna iga riik vajab oma rahvuslikku haritlaskonda, siis vajab iga riik ka oma ülikooli. Ammuste akadeemiliste traditsioonidega Tartu Ülikool sai eestikeelseks 1919. aastal. Seekordne lugu on Tartu Ülikoolist ja Tartu vaimust.
Eesti kutseline teater on veidi vanem kui Eesti riik. Seepärast pole imestada, et teatriinimeste hulgas on alati leidunud neid, kes tahavad ja oskavad oma rahvale midagi olulist öelda ning rõõmsaid elamusi pakkuda. Teater kuulub eestlaste kultuuripilti. Suured teatritegijad aastakümnete tagant on saanud legendideks.
Suur osa muusikast, mida tänapäeval tunneme eesti muusika klassikana ja ka koolid, kus professionaalseid muusikuid tänapäevani õpetatakse, on loodud aastatel 1920-1940.
Tsaaririigi kubermangulinnast Revalist sai 1918. aastal Eesti Vabariigi pealinn Tallinn. Pealinn ja ka kõik teised Eesti linnad vajasid uusi esindushooneid, koole, elumaju. Eesti arhitektid projekteerisid, ehitajad ehitasid. Eestiaegsed hooned on tänagi hinnas.
Eesti majandus leidis kiiresti koha teiste seas ja pidi kaasa tegema kõik maailmamajanduse tõusud ning mõõnad. Üks suur langus algas 1929. aasta nn mustal neljapäeval suure börsikrahhiga Ameerikas. Eestisse jõudis kriis mõned aastad hiljem.
Vabadussõda oli Eesti riigi loomise olulisim võitlus. Seepärast on ka loomulik, et sõjas käinud meestele tegi riik soodustusi ja rahvas austas neid eriliselt. 1932. aastal loodud Vabadussõjalaste Keskliit oli aga ambitsioonikam ja tuli välja poliitiliste nõudmistega. Vapside liikumine tõi kaasa suuri muutusi Eesti noores demokraatias.
12. märts aastal 1934 on Eesti ajaloos pöördeline päev. Miks asendus demokraatia hoopis teistsuguse - autokraatse võimumudeliga? Oli see poliitikute võimuvõitluse, vabadussõjalaste lärmakuse või veel millegi kolmanda tulemus? Euroopa elas II maailmasõja-eelses ajas.
Eesti Vabariigi esimene põhiseadus jõustus 1920. aasta lõpus. Selle alusel tegutsenud valitsuste eesotsas oli riigivanem. Riigivanema ametis jõudis olla kümme meest - kõik võimekad poliitikud ja väljapaistvad isiksused.
Kirjanduselu oli esimesel paarikümnel iseseisvusaastal elav. Kirjastustegevus ja ka raamatukaubandus edenesid hoogsalt. Lisaks algupäranditele ilmus ka tõlketeoseid paljudest keeltest ja mitmes žanris. Riik toetas loomeinimesi kultuurkapitali vahendusel.
Pikavere, Peresaare, Pillapalu, Lepplaane, Mustamäe... ja paljud muudki külanimed tulid Eesti kaardile 1930. aastatel kui uusasundused. Riigi toel hakati kodusid rajama senistele metsa- ja soomaadele. Osa asundusi ei saanudki valmis, sest ajalugu tegi pöörde.
Eesti ringhäälingu tehniline varustus oli algusaegadel üks Euroopa moodsamaid. Sõja-eelses Eestis oli kümmekond raadiovastuvõtjaid tootvat ettevõtet ja eestikeelne raadio on üle 80 aasta rikastanud oma kuulajate maailmapilti. Raadiotööd on teinud paljud väljapaistvad inimesed, mõned neist on lausa legendaarsed.