Linn jääb seljataha, kuid maapiirkonnad on vaiksed – liiga vaiksed. Murtud usaldus isa ja tütre vahel muutub valusaks vaikuseks, kui nad kohtavad abivajajaid, keda ei saa aidata. Paratamatus suunab Andrese ja lapsed lõpuks vanasse talukohta, kus aga loodetud turvalisus osutub illusiooniks. Miski jälgib neid – või on see ainult väsimus?